2018. aasta kokkuvõte

Enne, kui saab suure hurraaga (või tegelikult mitte nii suure hõiskamisega, vaid vargsi hiilides) edasi liikuda, oleks asjalik viimaks ometi eelmine aasta kokku võtta. Mis investeerimisblogi see ikka on, kus mitu kuud ühtki kokkuvõtet ei ilmu? Kuukaupa tehtud kokkuvõtted haihtusid teadupärast juba eelmisel aastal. Mitte seepärast, et ma Investeerimisraadios kuuldust (tehti kuukokkuvõtteid maha) nina norgu oleks lasknud ja omaette nurgas väriseks. Lihtsalt ei jõudnud. Suurbritannias olles läks järg ühel hetkel käest ära ja siis ei teinud ma isegi mitte enda jaoks kokkuvõtteid. Aasta viimastel kuudel ei saanud ka midagi juurde pandud, sest ma praktiliselt tööd ju ei teinud. Õppisin, kirjutasin, reisisin mööda Suurbritanniat ringi. Elamisele tohutult raha ei kulunud, kuna kasutasime Trusted Housesittersit ja asutasime võõraste inimeste kodusid ja jalutasime nende koeri, kuni nemad reisil olid. Ometigi oli palju ringisõitmist ning raha kulus peaasjalikult transpordi peale. Kui oma Suurbritannia kulude tabelit vaatan, siis on tegu ikkagi märkimisväärse summaga. Enam kui 1200 eurot. Mis mõttes? Transpordi peale? Olgu, see hõlmab ka lennupileteid kahele, edasi-tagasi, aga üldiselt on Londoni lennud odavapoolsed (läksin sinna 15 euro eest). Kallid olid rongid, mingid piletid (Oxford-Cardiff) olin sunnitud ostma, kui tahtsin koolis käia. Ja see üks apsakas, kui hommikusest rongist maha jäime? Uued piletid tegid meid 100 eurot vaesemaks. Nojah.

2018. aastal passiivselt teenitud summad

Alustame numbritest. Ja siis järgneb väike tegevusaruanne. Ja alustame sellest, et seadsin eesmärgiks paigutada investeeringutesse 5000 eurot. See oli mu esimene investeerimisaasta ning hakkasin oma tibatillukest portfelli alles ehitama. Iseenda tööandjana sõltub mu palganumber konkreetselt sellest, kui palju rapsida jaksan. Palgaga puhkust mul ei eksisteeri. Ülikool (magistriõpe) nõudis oma aja, suur jooksuarmastus (keskmiselt 75, maksimaalselt 124 km nädalas) nõudis oma, väsimus nõudis oma, reisimine nõudis oma… Ühesõnaga, ei töötanud nii palju, kui oleks pidanud. Kokku panin erinevatesse ühisrahastusportaalidesse 4209,4 eurot. Miks nii imelik summa? Kuna EstateGurus oli mulle vahepeal intressi tagasi tiksunud (a la 1,60 eurot), aga tahtsin raha uuesti ringlusse lasta, panin juurde ümardamata summa, et kokku tuleks kena ümmargune number. Vot. Kui hakata mõtlema, et mu keskmine palk on 600 euro kanti (selle kitsaskohaga peaks tegelema) ja et me reisime omajagu, võiks arvata, et isegi hästi läinud. Mul oli varasemast veel raha alles jäänud, korter on ostetud laenuta, maksime oma ettevõttest natukene dividende ning koonerdan iga nurga peal. Toidu peale kipun kulutama, aga riideid praktiliselt ei ostagi ja kui ostan, siis tavaliselt näkkab Kehras toimuvatel riidemüükidel, kus enamik asju maksavad 50 senti, aga on samas korraliku välimusega. Samuti tuulan vahepeal kodus riidekapi läbi ja leian selle põhjatusest igasugu põnevaid asju, mis juba täitsa meelest läinud. Nii toimetulek võimalik ongi.

Aga tuleme tagasi numbrite juurde. 4209,4 eurot tähendab, et investeerimata jäi 790,6 eurot. Vaatame aga nüüd, kui palju erinevad portaalid passiivset tulu tootsid.

  • Mintos100,01 eurot, sisse pandud 1685 eurot (alustasin suvel)
  • Omaraha35,19 eurot. Ühe hapuks läinud laenu võrra langes ka tootlus, aga müüdud laenude osakaal on nüüdseks 1,1%, nii et elab üle. Portaali sisse pandud 200 eurot, aga Kreditexist väljavõetava kavatsen just Omarahasse suunata. Pikaajalised heade intressidega laenud ikkagi.
  • Viainvest14,22 eurot. Konto alates juuni keskpaigast. Sisse pandud 500 eurot. Esmalt oli seal vaid 100 eurot, hiljem panin juurde.
  • Kreditex: 96,94 eurot. Sisse pandud 850 eurot, aasta lõpus välja võetud Ühtlasi on tegu aasta suurima pettumusega, sest laenud lähevad tihti hapuks. Tootlusprotsendid on ahvatlevalt kõrged, aga järelturg puudub ja suhteliselt mõttetu portaal tundub. Ka see logodega kalender, mis mulle aasta alguses antud firma poolt postkasti saadeti, ei veena mind jääma. Ootan, et saaks sealt raha välja kanda. Ainus hea asi on see, et tulumaks makstakse portaali poolt automaatselt, teeb kevadise aruandluse lihtsamaks. See oli üks esimesi kohti, kuhu konto tegin, sest alustamiseks tundus eestikeelne portaal kõige kodusem. Mitte et mul inglise keelest arusaamisega mingeid probleeme oleks, ikkagi filoloog jne. Hiljem saigi Mintos uueks lemmikuks.
  • EstateGuru9,33 eurot. Sisse pandud 475 eurot.
  • Funderbeam: seal tiksub SportID ja Sportlio ettevõtteis 500 eurot, tagasi pole saanud midagi
  • Ettevõtte konto Mintoses: 275,37 eurot; sisse pandud 7500 eurot (alates juulist)

Eraisikuna teenisin passiivselt juurde siis 255,69 eurot. Mujale kui ühisrahastusse oma raha ei pannudki, kuigi mõlgutasin ka aktsiamõtteid.

Nii palju siis sellest. Eesmärke 2019. aastaks sean järgmises postituses. Kiire kommentaarina mainiks ära, et olen endale välja töötanud päevarutiini ja kui seda järgida õnnestub, peaks tulema üpris hea aasta. Miks nii? Sest siis saan ma ometigi midagi tehtud! Mu suurim õnnetus ongi suur armastus planeerimise vastu, liidetud suutmatusega midagi reaalselt ära teha. Jagasin päevade peale ära ka blogid ning Introvestori postitustega tegelemine on näiteks just kolmapäevane tegevus.

Advertisements

Investeerimine on mõtteviis

bank banknotes bills box
Foto Pixabayst

Neile, kes pole investeerimise või niisama raha kogumisega alustanud, võib vajalikku summa kõrvaletoimetamine esmapilgul võrdlemisi keeruline tunduda. Kuidas siis ei kulutagi kohe ära ja vähendan oma kulusid ja oman nii palju kannatust, et rahal omasoodu kasvada lasta? Lihtsalt, vaja on muuta mõtteviisi. Andkem aga tõele au: kuigi vaja on astuda üks samm, siis on see siiski väga keeruline samm. Mõtteviisi muutmine? Oi, isver. Kõik need ajukurdude vahele lõksu jäänud mõttemustrid, mida mingigi präänikuga sealt välja ei meelita ega sirgeks tõmba… lootusetu? Ei, kui sa seda piisavalt tahed. Lõppkokkuvõttes taandub kõik tahtele.

Olen juba aastaid teatavat säästlikkusele kalduvat mõtteviisi omanud. Muidugi hõiskasin ma rõõmust sel õndsal tunnil, kui poes hakati toidukaupadele kilohindasid juurde pookima, palju selgem pilt kohe! Reise planeerides olen alati soodsat lennuhinda otsinud ja majutuskohtigi väga hoolega valinud. Samuti olen kulusid mitme kuu peale jaotanud: ostnud ühel hetkel lennupiletid, broneerinud kuu hiljem majutuse jne. Siin on väga palju nippe, millest rääkida, mõni teine kord jõuab. Poodides jälgin säästmiskampaaniaid, riideid ostan kas reisil olles Primarkist, C&A-st, Decathlonist (spordikraam) või kodus pigem paari kuu tagant toimuvalt kasutatud riiete müügilt (korralikud püksid 1.50 eest, pluusid mingi 0.50) või mingi Soome riidelao välimüügist, mis vahel meie kodukanti põikab (peamiselt sportlikum kraam, aga ka väga ägedad joped ja talvesaapadki sain 30 eest). Kui säästmine on juba loomuses, siis pole väga keeruline end ka investeerimise otstarbekuses veenda.

Esimesed eurod toimetasin Funderbeami kontodele 2017. aasta juunikuus, kui olin Funderbeami töötajatele toitumisteemalise koolituse teinud ja otsustasin pärast natuke netist uurida, et mis ägedas kohas ma nüüd käisingi. Ahah, saab erainvestorina igasugu idufirmasid toetada, lahe ju. Pikemalt selle peale mõtlema ei jäänudki. Novembri lõpul tulime pikalt Malaisia seikluselt, turgutasin oma kokku kuivanud arvelduskontot ühe mõttetu kogumishoiuse (intress 0,01% mis mõttes?) lõpetamisega ja tundsin end korra taas rikkana. Sattusin siis ühte blogisse, kus enam-vähem möödaminnes oli investeerimist mainitud. Mingi plõks käis peas ära. Seda kogumishoiuse summat (tollal midagi 3000 kanti) saaks ju mõistlikumalt kasutada. Sõber Google juhatas mind esmalt eestikeelsete ja eestimaiste portaalideni. Lõin kontod Kreditexis ja Omarahas, mis praeguseks on küll kitsaks jäänud oma kodumaisusega. Kandsin suure entusiasmi sinna raha ja ootasin iga kuu alguses, et saaks aga pisut juurde kanda. Minu puhul polegi seda jama, et ma ei suuda investeerida. Pigem tuleb mind kinni hoida, et ma suures hoos kogu oma raha käruga Mintosesse (uus lemmikkoht) ei toimetaks, vaid jätaks arvete tasumiseks ja toidu ostmiseks ka midagi. Tunnistan, et vahepeal oli see lausa nagu mingi haigus, et tahaks oma raha portaali ära kanda ja siis sama palavikuliselt seal päevas paar korda klõpsimas käia, et näha, kuidas sendid kogunevad. Jah, algul on ka paar senti elevuse tekitajaks!

Ja nüüd tahaks aina veel ja veel raha investeerida, et tuleks juba kauaoodatud lumepalliefekt ja rahapatakas mu oimetuks lajataks.

Hakkame pihta: kus mu raha toimetab?

Blogi avapauguks ei ole megamassiivsete Exceli tabelite ja ohtrate tundmatute sõnadega grafomaani märg unenägu. Muidugi oleksin ma selleks võimeline. Filoloog, uhke välismaise magistrikraadiga pärjatud “kirjanik” (creative writing), sügelevate näppudega grafomaan, kelle suurim unistus olekski päev otsa kirjutada ja kirjutada ja kirjutada. Milleks aga inimesi piinata? Jah, olen lugenud teisi investeerimisblogisid ja suisa imetlen neid pikki detailseid postitusi. Küll inimesed suudavad ikka vaeva näha! Ja tihti leiab neist ka väga kasulikku informatsiooni. Olen isegi motivatsioonikübemeid korjamas käinud.

Ütleme nii, et kui idee veel ühe blogi (see on mul praegu 3. aktiivne blogi, vanadest, inkubatsioonis olevaist ärme parem räägigi) loomisest minus idanema hakkas, tuli ideid sisu osas nagu … (noh, nüüd tahaks mingi dividendinalja või Mintose killuga lagedale tulla, aga pole süvateadmisi, et oskaks naljaks käänata). Ideid oli palju. Oskan rääkida väga paljudest säästunippidest: reisimine (a la, kuidas on läbi Londoni hästi mõistlik igale poole lennata), igapäevane toidukorv, söögitegemisnipid, toidulisandid, kassitoit… Nii et sellest ei saa vaid tootlusprotsentide loendamise blogi, vaid ka “kulud alla” heietuste pärusmaa. Ja see on ometigi oluline!

Räägime numbritest

Eks ühel hetkel jõuab kõik erinevad investeerimisvariandid ja loetud rahatarkuse raamatud pikemalt lahti kirjutada, aga alustame hoopiski mõnedest numbritest ehk sellest, kuhu ja kui palju olen oma raha paigutanud. Olgu öeldud, teenime kumbki keskmiselt 700-800 eurot kuus, mis ei ole mingi metsik summa, aga kuna meil pole korterilaenu (nüüd on küll maalaen), autot, erilisi väljassöömise kulusid, lapsi ega sadadesse eurodesse küündivaid juuksuri-kosmeetiku arveid, siis saame endale nii mõndagi lubada. Kõik on võimalik, kui sa targalt majandad. Ja sellest inspireerituna tahtsin ka investeerima hakata, et veelgi rohkem asju võimalikud oleks. Reisime praegugi mitu korda aastas, aga sooviks ju rohkem talvel lõunalaagrisse treenima minna vms. Esialgu oli võimalik investeerida ka selle raha arvelt, mis ühe korteri müügist üle jäi.

Tootlusi ja muid ägedaid numbreid praegu pakkuda ei ole. Hea, et ma oma eelarve-Excelisse selle vähesegi kirja suutsin panna.

Kus raha kükitab?

  • Funderbeami sündikaadid (SportID ja Sportlyzer): 500 eurot
  • Omaraha laenudes: 200 eurot
  • Kreditexi laenudes: 850 eurot
  • Mintose laenudes: 750 eurot
  • Estategurus: 175 eurot
  • Viainvestis: 100 eurot

KOKKU: 2575 eurot

Esimesed eurokesed kandsin Funderbeami 2017. aasta juunis ja ühisrahastuse portfelle olen kokku kraapinud 2017. aasta novembri lõpust, kui ka eelarve Exceli tekitasin. Seega olen selle summa suutnud investeerida enam kui aastaga. Väike eesmärk oli 2018. aasta lõpuks portfell 5000 peale kasvatada, aga mõtlen veel selle üle. Kuna hakkasime ka ettevõtte portfelli kasvatama, saame sel aastal selle võrra vähem palka, nii et kui ma meie üüratute toidukulude osas mingit imevärki ette ei võta, siis isiklik portfell kõrgustesse ei söösta.

3000 eurot ettevõtte Mintose kontol ja abikaasal samuti 600 eurot Mintoses. Edaspidi kirjutan enda ja ettevõtte rahakotist, las abikaasa toimetab omasoodu.