2018. aasta kokkuvõte

Enne, kui saab suure hurraaga (või tegelikult mitte nii suure hõiskamisega, vaid vargsi hiilides) edasi liikuda, oleks asjalik viimaks ometi eelmine aasta kokku võtta. Mis investeerimisblogi see ikka on, kus mitu kuud ühtki kokkuvõtet ei ilmu? Kuukaupa tehtud kokkuvõtted haihtusid teadupärast juba eelmisel aastal. Mitte seepärast, et ma Investeerimisraadios kuuldust (tehti kuukokkuvõtteid maha) nina norgu oleks lasknud ja omaette nurgas väriseks. Lihtsalt ei jõudnud. Suurbritannias olles läks järg ühel hetkel käest ära ja siis ei teinud ma isegi mitte enda jaoks kokkuvõtteid. Aasta viimastel kuudel ei saanud ka midagi juurde pandud, sest ma praktiliselt tööd ju ei teinud. Õppisin, kirjutasin, reisisin mööda Suurbritanniat ringi. Elamisele tohutult raha ei kulunud, kuna kasutasime Trusted Housesittersit ja asutasime võõraste inimeste kodusid ja jalutasime nende koeri, kuni nemad reisil olid. Ometigi oli palju ringisõitmist ning raha kulus peaasjalikult transpordi peale. Kui oma Suurbritannia kulude tabelit vaatan, siis on tegu ikkagi märkimisväärse summaga. Enam kui 1200 eurot. Mis mõttes? Transpordi peale? Olgu, see hõlmab ka lennupileteid kahele, edasi-tagasi, aga üldiselt on Londoni lennud odavapoolsed (läksin sinna 15 euro eest). Kallid olid rongid, mingid piletid (Oxford-Cardiff) olin sunnitud ostma, kui tahtsin koolis käia. Ja see üks apsakas, kui hommikusest rongist maha jäime? Uued piletid tegid meid 100 eurot vaesemaks. Nojah.

2018. aastal passiivselt teenitud summad

Alustame numbritest. Ja siis järgneb väike tegevusaruanne. Ja alustame sellest, et seadsin eesmärgiks paigutada investeeringutesse 5000 eurot. See oli mu esimene investeerimisaasta ning hakkasin oma tibatillukest portfelli alles ehitama. Iseenda tööandjana sõltub mu palganumber konkreetselt sellest, kui palju rapsida jaksan. Palgaga puhkust mul ei eksisteeri. Ülikool (magistriõpe) nõudis oma aja, suur jooksuarmastus (keskmiselt 75, maksimaalselt 124 km nädalas) nõudis oma, väsimus nõudis oma, reisimine nõudis oma… Ühesõnaga, ei töötanud nii palju, kui oleks pidanud. Kokku panin erinevatesse ühisrahastusportaalidesse 4209,4 eurot. Miks nii imelik summa? Kuna EstateGurus oli mulle vahepeal intressi tagasi tiksunud (a la 1,60 eurot), aga tahtsin raha uuesti ringlusse lasta, panin juurde ümardamata summa, et kokku tuleks kena ümmargune number. Vot. Kui hakata mõtlema, et mu keskmine palk on 600 euro kanti (selle kitsaskohaga peaks tegelema) ja et me reisime omajagu, võiks arvata, et isegi hästi läinud. Mul oli varasemast veel raha alles jäänud, korter on ostetud laenuta, maksime oma ettevõttest natukene dividende ning koonerdan iga nurga peal. Toidu peale kipun kulutama, aga riideid praktiliselt ei ostagi ja kui ostan, siis tavaliselt näkkab Kehras toimuvatel riidemüükidel, kus enamik asju maksavad 50 senti, aga on samas korraliku välimusega. Samuti tuulan vahepeal kodus riidekapi läbi ja leian selle põhjatusest igasugu põnevaid asju, mis juba täitsa meelest läinud. Nii toimetulek võimalik ongi.

Aga tuleme tagasi numbrite juurde. 4209,4 eurot tähendab, et investeerimata jäi 790,6 eurot. Vaatame aga nüüd, kui palju erinevad portaalid passiivset tulu tootsid.

  • Mintos100,01 eurot, sisse pandud 1685 eurot (alustasin suvel)
  • Omaraha35,19 eurot. Ühe hapuks läinud laenu võrra langes ka tootlus, aga müüdud laenude osakaal on nüüdseks 1,1%, nii et elab üle. Portaali sisse pandud 200 eurot, aga Kreditexist väljavõetava kavatsen just Omarahasse suunata. Pikaajalised heade intressidega laenud ikkagi.
  • Viainvest14,22 eurot. Konto alates juuni keskpaigast. Sisse pandud 500 eurot. Esmalt oli seal vaid 100 eurot, hiljem panin juurde.
  • Kreditex: 96,94 eurot. Sisse pandud 850 eurot, aasta lõpus välja võetud Ühtlasi on tegu aasta suurima pettumusega, sest laenud lähevad tihti hapuks. Tootlusprotsendid on ahvatlevalt kõrged, aga järelturg puudub ja suhteliselt mõttetu portaal tundub. Ka see logodega kalender, mis mulle aasta alguses antud firma poolt postkasti saadeti, ei veena mind jääma. Ootan, et saaks sealt raha välja kanda. Ainus hea asi on see, et tulumaks makstakse portaali poolt automaatselt, teeb kevadise aruandluse lihtsamaks. See oli üks esimesi kohti, kuhu konto tegin, sest alustamiseks tundus eestikeelne portaal kõige kodusem. Mitte et mul inglise keelest arusaamisega mingeid probleeme oleks, ikkagi filoloog jne. Hiljem saigi Mintos uueks lemmikuks.
  • EstateGuru9,33 eurot. Sisse pandud 475 eurot.
  • Funderbeam: seal tiksub SportID ja Sportlio ettevõtteis 500 eurot, tagasi pole saanud midagi
  • Ettevõtte konto Mintoses: 275,37 eurot; sisse pandud 7500 eurot (alates juulist)

Eraisikuna teenisin passiivselt juurde siis 255,69 eurot. Mujale kui ühisrahastusse oma raha ei pannudki, kuigi mõlgutasin ka aktsiamõtteid.

Nii palju siis sellest. Eesmärke 2019. aastaks sean järgmises postituses. Kiire kommentaarina mainiks ära, et olen endale välja töötanud päevarutiini ja kui seda järgida õnnestub, peaks tulema üpris hea aasta. Miks nii? Sest siis saan ma ometigi midagi tehtud! Mu suurim õnnetus ongi suur armastus planeerimise vastu, liidetud suutmatusega midagi reaalselt ära teha. Jagasin päevade peale ära ka blogid ning Introvestori postitustega tegelemine on näiteks just kolmapäevane tegevus.

Advertisements

September: mõtlesin portfellist

10. septembril ütlesin kodumaale head aega ning kolisin mõneks ajaks Suurbritanniase õppima. Kui päris aus olla, siis astusin aasta tagasi just välismaamõtetega veel kord magistrisse. Tahtsin uuesti loovkirjutamise lainele jõuda ja seekord selle eest ise mitte maksta. Teadupärast on Suurbritannias ju kallid õppemaksud. Ühe sellise rahahunniku maksin juba 2011.-2012. aastal. Oh, kuidas see oleks alles investeeringuna kasvanud! Enam kui 5000 eurot. Uus elukorraldus tähendas ka kulude ja tulude muutusi.

Tulude ümberstruktureerimine

Õnnestus natuke stipendiumit saada ning kuna elan vahetustudengina Inglismaal tasuta (vt järgmine punkt), siis investeerisin osa stipendiumist. Päris kõike ei julgenud kontolt ära kanda, jätsin elamiseks ka midagi. Või, noh, päris palju jätsin alles. Olen hetkel õppimislainel ning seepärast ka vähem tõlketöid vastu võtnud, mis tähendab ka väiksemat sissetulekut. Esimestel nädalatel võtsin päris usinalt ka tõlketöid vastu, aga oma 1000 euro piirini jõuda ei suutnud. Mõtlesin millalgi, et oleks hea iga kuu ettevõttele 1000 euro kanti käivet tekitada. Massaažiga teenib tunduvalt rohkem kui tõlkimisega (kõrgharidus ei tee sind rikkaks!) ning Suurbritannias ma seda ametit ei pea, nii et tulude kukkumine oli ootuspärane. Kõik tulud olid tõlkimisest, muid projekte pole hetkel ette võtnud, kuigi on plaanis üks vägev kokaraamat valmis kirjutada ja Amazoni e-raamatuna üles lükata.

Elan tasuta ja söömise eest makstakse peale

Umbes nädal aega olen nüüd erinevates hostelites elanud ning majutusele kulutanud. See polnud üldse plaanis. Plaan oli selline, et hostel on hädaolukorras väljapääsuks ja muidu elan/elame tasuta. Nüüdseks on olukord selline, et tasuta elamine on kindlustatud 10. oktoobrist 3. detsembrini. Jess! Mis mõttes tasuta? Erasmuse programmis osaledes keegi kandikul tasuta elukohta ette ei kanna, üldiselt tuleb majutuse eest ikkagi maksta. Kuna mulle tundus mingi toauberiku eest 400-500 euro väljakäimine mõttetu kuluna, mis suvel päris mitmeid rahutuid tunde netis tuhnimist tingis, otsisin alternatiive. Ja siis see koitis: house sitting ehk majavalvamine. Miks ka mitte? Lugesin blogidest arvamusi ja arvustusi ning lõin konto Trusted Housesittersis. Maksin selle eest 70 eurot. Tundus kohutava väljaminekuna, aga kuna see oli aastamaks, siis otsustasin selle kulu kanda. See raha on end juba esimese majaga ära tasunud. Kui kaua saaks 70 euro eest kuskil hotellis elada? 1-2 ööd? Hostelis saaks 6-7 ööd hakkama (nt väga korralik koht nagu YHA Cardiff Central). Maja on aga maja. Seal on ruumi, seal on privaatsust. Saan õppida ja normaalselt süüa teha. Lisatasu maksmata pesu pesta. Vaiba peal võimelda. Mõnus. Sedasorti majavalvamised tähendavad ka üsna palju eeltööd, sest koduomanikega tuleb suhelda, ning see protsess ise nõuab tähelepanu ja hoolitsust, sest mu hoole all on ju teiste inimeste armsad koduloomad. Arvan, et sain koertega päris hästi hakkama ja kõik järgmised koerad-kassid on ka hallatavad.

Mhmh, söömise eest makstakse mulle peale. Päriselt. Tegelesin sellega juba eelmisel Suurbritannia perioodil, aastal 2011. Olen kaubandusspioon ehk mystery shopper. Käin pubides ja restoranides söömas, ostan toitu kaasa, hoian silmad-kõrvad söögikohas erakordselt avatud ning kirjutan päeva lõpuks aruande. Pean märkama, kuidas mind tervitatakse, kui puhas koht on, kui sõbralikult teenindatakse jne. Mõnel juhul on täpselt kirjas, mida tellida võin, aga mingi valik on siiski jäetud. Hiljem saan kulutatud raha tagasi ja £3-£5 pealekaubagi. Pole küll palju, aga midagi ikka ning igaüks teab vast, kuidas ka väiksed võidud üha suuremateni viivad. Aastaid tagasi võtsin vastu ka teisi ülesandeid, käies näiteks madratseid testimas või arvutipoes klienditeenindajalt infot küsimas. Spioon peab olema spioon, nii et oma tegelikku külastuspõhjust reeta ei tohi. Tõsi, mõni ülesanne oli kergelt ebameeldivgi. Introvert ikkagi! Aga vahel oli täitsa tore oma piire kombata. Tasu ülekandmine on natuke ebamugavat sorti, selleks on vaja kohalikku pangakontot. Lahendasin selle Monese kaardi tellimisega, sest teadupärast on siinmail pangakonto võrdlemisi võimatu ülesanne, kui sul puudub püsiv elukoht.

Muutused portfellis

Võõral maal olles olen hakanud päris palju Investeerimisraadio ja Raharaadio saateid kuulama. Need mängisid taustaks, kui näiteks süüa tegin või järjekordsel pikal jalutuskäigul olin (kesklinnast ülikooli on nt 5 km ja bussid on mõttetud, peatuvad igal nurgal). Esmalt kuulasin Investeerimisraadiot, aga see muutus mingis hetkes natuke liiga kohvikuks. Saatejuhtidel endal oli jube naljakas, aga ma ei viitsinud seda itsitamist kuulata. Sisemine melanhoolik lõi üksinduses tugevalt välja ja tahtis, et teised ei itsitaks. Tegelikult pole selles midagi halba, päris palju põnevat saab ju teada. Nüüd olen ringiga saate juures tagasi ega saa aru, miks see mind algul üldse häiris. Hakkasin algusest peale ka Raharaadiot kuulama, ka igasugu põhiasju tutvustavaid saateid. Olen kuskil 50. saate juures. Kui see algus- ja lõpumuusika kõrvale jätte (õudselt käib närvidele), siis igati asjalik. Nende saadete valguses mõtlesingi natuke oma portfelli peale ja et soovin mingeid asju ümber tõsta.

Kahtleval seisukohal olen näiteks Kreditexi ja Omaraha suhtes. Neil puudub järelturg ja kasutajaliides on kuidagi ebaatraktiivne. Ma olen neist väsinud. Omaraha paistis millalgi silma väga heade intressidega, aga viimasel ajal on olnud võimalik vaid 11% laenudesse (või vähemgi) investeerida. Valik on tohutult väike. Kreditexis kipuvad paljud laenud hapuks minema ning 17-18% intressimäärad jäävad tegelikult olemata. Pole veel lõplikult otsustanud, kummast väljuda ja kas äkki mõlemast üldse lahti saada.

Mõtlesin korralikult ka meelerahufondi peale ja otsustasin, et pangakontol peab mul alati olema 500 eurot ehk siis ühe kuu möödapääsmatute kulude summa (maatüki pangalaen, kommunaalid, toiduraha). Tekitasin Mintosesse endale automaatpakkuja strateegia alamportfelli suurusega 1100 eurot (hetkel nii palju seal veel sees pole), panin portaali natuke raha juurde ja seadistasin selle nii, et tähtaeg oleks kuni 1 kuu. Raha, mida saaks vajadusel kiirelt kätte. Abikaasa tegi oma Mintosega sama, sest torkisin teda tagant. Samuti panin raha juurde Viainvesti, kus on ka lühiajalisi laene palju. Seadistasin kõik nii, et raha saaks vajadusel maksimaalselt 1 kuuga kätte. Selle 1 kuu elame ka pangakontol olevaga üle. Abikaasal koguneb kenasti ka Digikassasse mingeid kopikaid.

Raha panin juurde ka EstateGurusse, sest tahtsin pisut enam kinnisvaralaenudesse/rahastamisse investeerida. Et oleks ikka parmeini hajutatud! Muidugi tean, et tõhusamaks hajutamiseks peaks veel uute varaklasside poole vaatama ning tegelikult piilungi vaikselt aktsiaid. Pole veel päris hästi aru saanud, kas mul oleks võimalik välismaalt kaugjuhtimisega endale vajalikud kontod avada või ootan esimese aktsiaostuga lihtsalt detsembrini. Edaspidi on plaan aastas korra-kaks aktsiaid osta. Näiteks siis, kui oma ettevõttest kasumi pealt dividendid välja võtame. Ettevõtte raha kasvab praegu samuti, et kasum suurem tuleks. Saame ka väiksema palgaga hakkama. Seni, kuni veel aktsiaostuks ei lähe, kaalun pangakontol ootava aktsiaraha nt lühematesse laenudesse panna ning mõne sendikese võrra suuremaks kasvatada.

September numbrites

Mingit suurt üllatusmomenti ei olnud, tootlus oli talutava suurusega tänu Mintose boonustele ja sai pisut peksa, kuna Omarahas läks üks laen hapuks. 50 eurot või nii, kahjumit kandsin pärast reservfondi väljamakset €3.20. Eks see näitab ka, et päris investeerimisteekonna alguses (mitte et ma praeguseks väga kaugel oleks) toppisin innukalt ikka 50-100 euro kaupa raha eri laenudesse. Hajutamine! Hajutamisest oli asi päris kaugel. Nüüd üle 10-25 euro ühte laenu ei pane.

Passiivne tulu septembris:

  • Kreditex: 6.77
  • Omaraha: 0.81 (kahjum kahandas tulu)
  • Mintos: 20.32
  • EstateGuru: 0
  • Viainvest: 0.34

KOKKU: 28.24, päris algusest alates 148.01

Ettevõtte tulu:

  • Mintos: 39.82, algusest (juulist) 81.89

Sissemaksed:

  • Estategurusse: 298.40 (mul oli kontol 1.60 intressitulu ja tahtsin selle numbri ümmarguseks võluda)
  • Viainvesti: 400
  • Mintosesse: 300

KOKKU: 998.40 ehk praktiliselt 1000 eurot

  • Ettevõtte Mintosesse: 1000 eurot (portfell 4500)

Tulevik?

Natuke torkisin Funderbeamis ringi ja otsustasin SportID-s oma osalust suurendada. Panin vastava ostukorralduse hakkama, näis, kas leiab teise osapoole, kes oma osi müüa tahaks. Kasutame isegi SportID teenuseid, st. oleme selle kaudu tohutult palju kliente juurde saanud. Nii palju, et peame neid kaikaga eemale peksma. Mina lasin aga kuu aega tagasi jalga ning füsioterapeudist abikaasal on järgmisel nädalal ees 2 viimast tööpäeva, nii et varsti võib kaika kappi ära panna, sest meil pole enam kohta, kus teenust pakkuda. Abikaasa tuleb Suurbritanniasse mulle süüa ja massaaži tegema ning vaimu puhkama. Plaan on ka ettevõtte plaanid läbi mõelda ning uuel aastal uues kohas avada, kuskil kodule lähemal ehk siis Ülemiste kandis. Ja ägedamalt kui kunagi varem!

Aktsiaostuni tahaks ka sel aastal jõuda. Samuti on võimalik veel aasta eesmärk ära täita ning investeerida kokku 5000 eurot. Huh, kõlab nagu kohutavalt suur summa. Me ei saa eriti palju palka, aga oskame siit-sealt kokku hoida. Hetkel olen investeerinud 3849.4 eurot. Ütleme nii, et kuna Funderbeami juba varem torkisin, kui üldse ühisrahastuse avastasin, siis alates juunist 2017 on see summa investeeritud. Enam nii suurte mahtudega investeerida ei saa kui algul, sest korteri müügist pole eriti mingeid riismeid enam alles. Samas… küll ma selle raha ka leian. Tõlgin, hambad ristis, hunniku tekste, mida võibolla ei tahaks ja kraabin kokku. Või ehitan rahamasina. Seda olen juba aasta aega lubanud. Ühel päeval ehitangi, vot! Hetkel tundub, et rahamasin valmib 1. detsembriks ja peidab ennast tervislike jõuluteemaliste retseptide varjus. Aeg need toitumisnõustaja oskused ja loovpotentsiaal ära kasutada.

Augusti kokkuvõte

Augustis lisasin pisut raha Mintose eraisiku kontole, rohkem aga ettevõtte omale. Eks arvata on, et kui palka vähem maksta, saab ettevõtte rohkem investeerida, aga mul kui eraisikul on seda isiklikku vaba raha investeerimiseks vähem. Midagi väga radikaalset ette ei võtnud, käisin vaid liiga tihti oma kontosid jõllitamas ega suuda ära oodata, mil see Mintose “soovita sõbrale” kampaania raha (1%) tuleb. 6. augustini kestis ju see kampaania, et esimese 90 päeva portaali kutsutud sõbra pealt saab 1% tema investeeringutelt (süsteemilt, mitte sõbralt). Kuna ettevõte on investeerinud kokku 3500 eurot, siis peaks kummalegi kontole 35 eurot laekuma. Siiamaani pole seda näinud, Auto-Invest strateegia 1% on aga laekunud. Kampaania on läbi, aga liitusin Mintose affiliate programmiga, mille kaudu lingiga liitudes saab uus liituja 1% oma investeeritud rahast tagasi. Näiteks, kui investeerid 1000 eurot, saad 10 eurot tagasi. Arvestades, kui kaua tavaliselt aega läheb, et ühisrahastusest 10 eurot välja pigistada (kui sa just suuremate summadega ei investeeri), siis on see isegi hea pakkumine. Usu mind, kui esimeste sentide kogumist jälgima hakkad, panevad ka alla 1-eurosed summad rõõmust kilkama.

Ühisrahastuse portaalidest

Viimasel ajal on portaalidest hakanud Kreditex ja Omaraha kergelt ära tüütama, sest need on Mintosega võrreldes pisemad ja järelturg puudub. Ahjaa, Mintose järelturult ostsin ka mõningaid parema intressiga laene, otsisin selliseid, mis poleks riskantsed ehk mitte hullult võlgu. Samas tekkis huvi ka Bondora vastu ning just nimelt iha katsetada punaste laenudega, nagu Investor Taavi kirjutas. Esialgu investeerisin need samad 5 eurot, mis soovituskoodiga liitudes sain. Siis hakkas aga miski sügelema ja panin ikka 15 eurot oma raha ka sisse. Püüan seal rohkem mitte näppimas käia, ei ole vaja mõttetuid riske tekitada. Las toimetab see punane portfell omaette ja äkki ühel päeval läheb õnneks ning võlgnikud maksavad tagasi.

Sissemaksed

Isiklikule Mintose kontole kandsin 275 eurot, Bondorasse 15 eurot ehk minu kui eraisiku investeeringuid oli 290 euro väärtuses. Ettevõtte kontole lisasin 1500 eurot.

Augusti tulud

Eri portaalide lõikes jagunesid tulud järgmiselt:

  • Kreditex: 9,63€ – 1 laen läks hapuks, väljamakse reservfondist ehk kaotasin pisut; tulumaks intressidelt juba arvestatud ja portaal on selle maha võtnud
  • Omaraha: 2,76€ – nigelam kui juulis, inimesed kipuvad võlgu jääma
  • Viainvest: 0,62€ – lükkasin automaatpakkuja peale, kuna portaalis on mul katsetamiseks vaid 100 eurot ja ei viitsi seal neid väikseid summasid ükshaaval investeerimas käia, kui kontole midagi tagasi laekub
  • Mintos: 6,61€ – boonuseid augustis ei laekunud, sellest ka varasemast tagasihoidlikum number; küll need aga varsti tulevad
  • Mintose ettevõtte konto: 35,72€ – kampaaniaboonuseid sai ka natuke

KOKKU: 19,62€ (koos ettevõtte kontoga 55,34€) – ei saa veel loorberitele puhkama jääda.

Investeerimine on mõtteviis

bank banknotes bills box
Foto Pixabayst

Neile, kes pole investeerimise või niisama raha kogumisega alustanud, võib vajalikku summa kõrvaletoimetamine esmapilgul võrdlemisi keeruline tunduda. Kuidas siis ei kulutagi kohe ära ja vähendan oma kulusid ja oman nii palju kannatust, et rahal omasoodu kasvada lasta? Lihtsalt, vaja on muuta mõtteviisi. Andkem aga tõele au: kuigi vaja on astuda üks samm, siis on see siiski väga keeruline samm. Mõtteviisi muutmine? Oi, isver. Kõik need ajukurdude vahele lõksu jäänud mõttemustrid, mida mingigi präänikuga sealt välja ei meelita ega sirgeks tõmba… lootusetu? Ei, kui sa seda piisavalt tahed. Lõppkokkuvõttes taandub kõik tahtele.

Olen juba aastaid teatavat säästlikkusele kalduvat mõtteviisi omanud. Muidugi hõiskasin ma rõõmust sel õndsal tunnil, kui poes hakati toidukaupadele kilohindasid juurde pookima, palju selgem pilt kohe! Reise planeerides olen alati soodsat lennuhinda otsinud ja majutuskohtigi väga hoolega valinud. Samuti olen kulusid mitme kuu peale jaotanud: ostnud ühel hetkel lennupiletid, broneerinud kuu hiljem majutuse jne. Siin on väga palju nippe, millest rääkida, mõni teine kord jõuab. Poodides jälgin säästmiskampaaniaid, riideid ostan kas reisil olles Primarkist, C&A-st, Decathlonist (spordikraam) või kodus pigem paari kuu tagant toimuvalt kasutatud riiete müügilt (korralikud püksid 1.50 eest, pluusid mingi 0.50) või mingi Soome riidelao välimüügist, mis vahel meie kodukanti põikab (peamiselt sportlikum kraam, aga ka väga ägedad joped ja talvesaapadki sain 30 eest). Kui säästmine on juba loomuses, siis pole väga keeruline end ka investeerimise otstarbekuses veenda.

Esimesed eurod toimetasin Funderbeami kontodele 2017. aasta juunikuus, kui olin Funderbeami töötajatele toitumisteemalise koolituse teinud ja otsustasin pärast natuke netist uurida, et mis ägedas kohas ma nüüd käisingi. Ahah, saab erainvestorina igasugu idufirmasid toetada, lahe ju. Pikemalt selle peale mõtlema ei jäänudki. Novembri lõpul tulime pikalt Malaisia seikluselt, turgutasin oma kokku kuivanud arvelduskontot ühe mõttetu kogumishoiuse (intress 0,01% mis mõttes?) lõpetamisega ja tundsin end korra taas rikkana. Sattusin siis ühte blogisse, kus enam-vähem möödaminnes oli investeerimist mainitud. Mingi plõks käis peas ära. Seda kogumishoiuse summat (tollal midagi 3000 kanti) saaks ju mõistlikumalt kasutada. Sõber Google juhatas mind esmalt eestikeelsete ja eestimaiste portaalideni. Lõin kontod Kreditexis ja Omarahas, mis praeguseks on küll kitsaks jäänud oma kodumaisusega. Kandsin suure entusiasmi sinna raha ja ootasin iga kuu alguses, et saaks aga pisut juurde kanda. Minu puhul polegi seda jama, et ma ei suuda investeerida. Pigem tuleb mind kinni hoida, et ma suures hoos kogu oma raha käruga Mintosesse (uus lemmikkoht) ei toimetaks, vaid jätaks arvete tasumiseks ja toidu ostmiseks ka midagi. Tunnistan, et vahepeal oli see lausa nagu mingi haigus, et tahaks oma raha portaali ära kanda ja siis sama palavikuliselt seal päevas paar korda klõpsimas käia, et näha, kuidas sendid kogunevad. Jah, algul on ka paar senti elevuse tekitajaks!

Ja nüüd tahaks aina veel ja veel raha investeerida, et tuleks juba kauaoodatud lumepalliefekt ja rahapatakas mu oimetuks lajataks.

Veel numbritest: kuidas raha kasvab?

Kõige esimeses postituses ladusin lagedale kõigest selle, kui palju raha eri portaalidesse paigutanud olen. Sedasorti keerulisi arvutusi, millega saaksin teada oma netoväärtuse või selle ägeda %, mida oma sissetulekutest investeerin, pole veel tegema hakatud. Ometigi pole ma mingi matemaatikahälvik, mis sest et filoloogi haridusega tõlkija ning pealtnäha üdini humanitaar. Omal ajal, kui ma poole noorem olin (ehk 15 või nii), sai muuseas ka matemaatikaolümpiaadidel käidud. Tõsi, seal sain maakonna poodiumil hõbeda või pronksikohale, kui hästi läks. Suuremad autasud pärinevad ikkagi eesti keele olümpiaadidelt, kust ikka vabariigi parima tiitliga ikka ka koju tulin. Vot nii. Ja kui me kunagises psühholoogia/terviseõpetuse vms. tunnis oskuste teste tegime, siis olid mul klassi parimad matemaatilised võimed, ei tahtnud isegi graafikusse ära mahtuda. Tegu polnud maakooli pisiklassiga, vaid beebibuumi lapsi koondava 36-pealise seltskonnaga. See selleks, numbritega olen enam-vähem sõber, peast arvutada oskan ning joosteski teen peas protsentarvutust, kui raskeks läheb (Ahaaa, 1.6 km lõpuni, see on kõigest 6.67% kogudistantsist, jaksan küll!).

Investeerimisperioodi tootluste kokkuvõte

  • Omaraha, üks mu esimesi portfelle, mis esiti tundus arusaadav ja nunnu, nüüd pigem kitsas: intress, viivised, boonused kokku = 26,39 (200 eurot sissemakstud); paar inimest on seal võlgu, loodan siiski parimat
  • Kreditex, tundus alustades piisavalt lihtne ja omane, nüüd kipub kitsaks jääma; netotulu = 62,45 (sisse makstud 850)
  • Mintosmu uus suur lemmik, mis koondab mitmeid eri laenupakkujaid ja on rahvusvaheline (no kes siis ei tahaks Keeniasse ja Moldovasse raha laenata, eks?), valik võtab silme eest kirjuks, aga liitusin alles juunis: intressid + kampaaniatasud (1% raha tagasi) = 10,30 (sisse olen maksnud 750)
  • Viainvest, niisama proovisin veel üht kohta, intresse 1,51 (maksin sisse 100)
  • EstateGuru: mingi laen maksti varem ära, ei saanud suurt tootlust ja kohe ei märganud ka, et raha uuesti ringlusse saata, intresse 1,60 (sissemakse 175)

KOKKU: 102,25 – päris tore, et vähem kui aastaga on 100 eurot justkui maast leitud.

Eraldi, ettevõtte portfell, mis on olemas alates juulist (ainult Mintos) ja tänu neile 1% kampaaniatele on kasvanud päris hoogsalt: 15,7 (sissemakstud 3000).

Juulikuu tootlused

Kuna igakuiste kokkuvõtete tegemine on moodne ja annab tegelikult ka iseendale hea pildi ette, siis ühinen selle rongiga. Nii äge ma pole, et nüüd kõik kuud alates 2017. aasta novembri lõpust üles kaevaks ja iga kuu kohta eraldi postituse teeks, neile siis vanad kuupäevad külge kleebiks ja teeskleks, et olen juba eelmisest aastast bloginud. Las need olla. Räägime juulist, sellest kuust, mil alustasin ka oma 1000-päevast teekonda unistuste täitmise poole. Juulis kasvatas mu raha väikese taganttorkimise tulemusel (tõesõna, peaksin pisut vähem neid numbreid passimas käima, saavad minutagi hakkama) nii palju lisa:

  • Omaraha: intressid, viivised, boonused = 4,09
  • Kreditex: intressid = 13,04
  • Mintos: intressid = 4,15, boonus 5,10, kokku 9,25
  • Viainvest: intressid = 0,72
  • EstateGuru: intressid = 1,6

KOKKU: 28,7 (+6,35 ettevõtte kontol)

Ettevõtte portfell (Mintos): juulisse jäi 1,15 eest intresse ja 5,20 eest boonuseid. See 1% on ikka võimas ning lisaks on järgmise 3 kuu jooksul nii ühe auto-investi kampaania boonuseid kui ka liitumisboonuseid oodata. Kuis nii?

Juunis tegin Mintosesse isikliku konto. Niisama. Ei kasutanud kellegi soovituskoodi, sest tol hetkel polnud vist mingit soovitusprogrammi parajasti käimas. Ega peagi olema, saab ka keerulist teed pidi. Nüüd olen juba targem ja saan jagada omaenda koodi, millega liitudes näiteks sina, uus liituja, saad sissemaksetelt boonuseid. Klõpsa siia. Eks mulle ka natuke tilgub, aga ära muretse, sinu rahakotist mitte, ikka suurest süsteemist. Ettevõte kontot luues olin juba kavalam ja kasutasin “soovita sõbrale” kampaaniat. Olin omaenda ettevõtte “sõber” ehk soovitaja ja nüüd tiksub mõlemale kontole kenasti killuke lisa. Kui tahad sama kaval olla, kasuta esmalt minu linki, tee endale konto ja kui tuleb järjekordne “soovita sõbrale” kampaaniaring, kutsu juba päris oma lingiga ema-isa, vanaema ja kõik teised ka, siis tilgub kõigile seda 1%. Muidugi vaid juhul, kui reaalselt ka midagi sisse maksad, eks.

Paaril järgneval kuul hakkavad Mintose boonused veel paremini vilja kandma ja isiklikule kontole peaks laekuma mahlakas ports sellest 1%, mida ettevõte on investeerinud ehk midagi 30 euro kanti. Jess!

Kes oleks osanud arvata, et ma end mingi 1% pärast nii rõngasse keeran…

Hakkame pihta: kus mu raha toimetab?

Blogi avapauguks ei ole megamassiivsete Exceli tabelite ja ohtrate tundmatute sõnadega grafomaani märg unenägu. Muidugi oleksin ma selleks võimeline. Filoloog, uhke välismaise magistrikraadiga pärjatud “kirjanik” (creative writing), sügelevate näppudega grafomaan, kelle suurim unistus olekski päev otsa kirjutada ja kirjutada ja kirjutada. Milleks aga inimesi piinata? Jah, olen lugenud teisi investeerimisblogisid ja suisa imetlen neid pikki detailseid postitusi. Küll inimesed suudavad ikka vaeva näha! Ja tihti leiab neist ka väga kasulikku informatsiooni. Olen isegi motivatsioonikübemeid korjamas käinud.

Ütleme nii, et kui idee veel ühe blogi (see on mul praegu 3. aktiivne blogi, vanadest, inkubatsioonis olevaist ärme parem räägigi) loomisest minus idanema hakkas, tuli ideid sisu osas nagu … (noh, nüüd tahaks mingi dividendinalja või Mintose killuga lagedale tulla, aga pole süvateadmisi, et oskaks naljaks käänata). Ideid oli palju. Oskan rääkida väga paljudest säästunippidest: reisimine (a la, kuidas on läbi Londoni hästi mõistlik igale poole lennata), igapäevane toidukorv, söögitegemisnipid, toidulisandid, kassitoit… Nii et sellest ei saa vaid tootlusprotsentide loendamise blogi, vaid ka “kulud alla” heietuste pärusmaa. Ja see on ometigi oluline!

Räägime numbritest

Eks ühel hetkel jõuab kõik erinevad investeerimisvariandid ja loetud rahatarkuse raamatud pikemalt lahti kirjutada, aga alustame hoopiski mõnedest numbritest ehk sellest, kuhu ja kui palju olen oma raha paigutanud. Olgu öeldud, teenime kumbki keskmiselt 700-800 eurot kuus, mis ei ole mingi metsik summa, aga kuna meil pole korterilaenu (nüüd on küll maalaen), autot, erilisi väljassöömise kulusid, lapsi ega sadadesse eurodesse küündivaid juuksuri-kosmeetiku arveid, siis saame endale nii mõndagi lubada. Kõik on võimalik, kui sa targalt majandad. Ja sellest inspireerituna tahtsin ka investeerima hakata, et veelgi rohkem asju võimalikud oleks. Reisime praegugi mitu korda aastas, aga sooviks ju rohkem talvel lõunalaagrisse treenima minna vms. Esialgu oli võimalik investeerida ka selle raha arvelt, mis ühe korteri müügist üle jäi.

Tootlusi ja muid ägedaid numbreid praegu pakkuda ei ole. Hea, et ma oma eelarve-Excelisse selle vähesegi kirja suutsin panna.

Kus raha kükitab?

  • Funderbeami sündikaadid (SportID ja Sportlyzer): 500 eurot
  • Omaraha laenudes: 200 eurot
  • Kreditexi laenudes: 850 eurot
  • Mintose laenudes: 750 eurot
  • Estategurus: 175 eurot
  • Viainvestis: 100 eurot

KOKKU: 2575 eurot

Esimesed eurokesed kandsin Funderbeami 2017. aasta juunis ja ühisrahastuse portfelle olen kokku kraapinud 2017. aasta novembri lõpust, kui ka eelarve Exceli tekitasin. Seega olen selle summa suutnud investeerida enam kui aastaga. Väike eesmärk oli 2018. aasta lõpuks portfell 5000 peale kasvatada, aga mõtlen veel selle üle. Kuna hakkasime ka ettevõtte portfelli kasvatama, saame sel aastal selle võrra vähem palka, nii et kui ma meie üüratute toidukulude osas mingit imevärki ette ei võta, siis isiklik portfell kõrgustesse ei söösta.

3000 eurot ettevõtte Mintose kontol ja abikaasal samuti 600 eurot Mintoses. Edaspidi kirjutan enda ja ettevõtte rahakotist, las abikaasa toimetab omasoodu.