Tere, mina olen Introvestor, kes kirjutab seda blogi. Või olgem siis ausad ja täpsed: kes peaks/võiks/tahaks seda blogi kirjutada. Reaalsus on hetkel see, et siin lehel ei ulu viimasel ajal isegi tuul mitte. Kas süüdistada suurt, teguderohket suve, mil jooksujalatsid tallasid sadu kilomeetreid ning aju töötas täiesti uudsel IT-lainel ning genereeris muuhulgas ühe IT-ettevõtte jaoks igasugu… ei, mitte koodi, igasugu põnevaid kodulehele minevaid postitusi (mis pole siiamaani ilmavalgust näinud, aga on sellest hoolimata väga fantastilises inglise keeles kirja pandud)? Kus kohas see eelmine lause nüüd algas ja lõppeski? Kippus lohisema! Olgu, oli jah suvi ja igasugu tegemised, aga tegelikult oli mul lihtsalt kriis ega suutnud end kirjutamisrutiini tagasi saada. Üritame uuesti! Isegi mu ingliskeelne blogi, mille esmane eesmärk oli iga päev ühe postituse võrra rikkamaks saada, kärbus ära ning tegin selle kontseptsiooni ümber.
Alustan kirjutamislainel tagasi olles väga lihtsa tõdemusega sõnade jõust. Mõnes mõttes tuleb see ehk sellestki, et mu uus maailmavallutusplaan hõlmab hirmigava teoreetilise magistritöö asemel praktilise õpiku kirjutamist ning selle tarbeks (ja enda lõbustamiseks) loen raamatut “Playing With Words” ja teen sea leiduvaid kirjutamisharjutusi. Tegelikult olen aga sellest konkreetsest postitusest juba pikemaltki mõelnud. Isegi nii pikalt, et hakkab piinlik, et ma seda reaalselt ära pole teinud! Tegu on ju ometigi millegi väga kompaktsega! Ja siit ta tuleb…
Mul oli pikalt Google Drive’is tabel, mille olin ise pealkirjastanud kui “Kulutabel”. Aga see ei sisaldanud ainult kulusid, seal olid tulud ka. Selle mammuttabeli eesmärk on raha liikumistel silma peal hoida ning iseendale vahepeal karmi reaalsust näidata. Ma olen filoloog. Sõnafriik, eks. Ma olen see inimene kes Facebook Messengeris ka suure tähega lauseid alustab ja komad õigetesse kohtadesse paneb. Ma luban endale vahepeal sõnadega hullamist, aga üpris teadlikult. Mõned asjad kõlavad teises keeles paremini. Nii lipsabki FB vestlusse väljendeid nagu “Makes sense” või “Muy bien“. Sest need sobivad. Minusugusel sõnafriigil läheb kulm kõveraks sellegi peale, kui mingites finantsgruppides inimesed jälle oma maksude maksmisest kaagutavad, aga peavad tegelikult silmas nt üüri ja muid kulusid. Pekki, need EI ole maksud! Appi! Enamik inimesi igapäevaselt oma maksude arvestamisega nagunii ei tegele, kui nad pole just ettevõtjad, kelle jaoks EMTA portaalis TSD täitmine ongi igakuine reaalsus.
Niisiis. Eelarveks ei võinuks ma oma tabelikest ju samuti nimetada. EEL-arve kõlab nagu see eelneks millelegi. Plaan, mis tuleb enne kulutusi näiteks. Sestap kisub mul nina kirtsu ka selliste kommentaaride-heietuste lugemine, kus inimesed oma eelarvest jahuvad. Kui see on minevik ehk tehtud kulutused, ei ole see ju eelarve, aaaahh! Oh jah, filoloogi siseheitlused ja kirumised – tõenäoliselt tunduvad mõne lugeja jaoks nüüdki kummalised. Aga minu jaoks on sõnad igapäevaselt olulised. Ma töötan sõnadega. Eraelus eelistan muide tegusid ja igasugu füüsilist värki, aga töötan sõnadega. Ma suplen sõnades. Ma panen neid nii- ja naapidi ritta. Sõnad kummitavad mind ja mina kummitan neid. Ma neelan raamatuid. Ma armastan sõnadega manipuleerimist. Sõnastus on oluline.
Niisiis. Jälle algab üks lõik sellise sõnaga. Sõnaga, mis omaette lausegi moodustab. See oli osa mu stiilist juba ammu. Lause, mis koosneb ühest sõnast. Või lause, mis algab sidesõnaga. Või selline poolik, mitte kõiki reegleid järgiv lause, sest kui tunned reegleid, võid nendega ka omatahtsi vallatleda. Teatud piirides, eks. Mind häiris pikalt, et mul on internetiavarustes tabel, mille nimi on “Kulutabel”. Mu eesmärk pole ainult metsikult kulutada, olgugi et igasugu elamuste lunastamine mulle meeltmööda on. Ei. Mingil määral usun ka külgetõmbeseadust. Kui sa kogu aeg näiteks hädaldad, hakkavadki hädad sulle takjatena külge. Kui sa oma tabeli kulude jaoks teed, siis tekivadki sinna ainult kulud. Mida ma tegin? Noh, nimetasin selle asjanduse “RAHATABELIKS”. Järgmine tase oleks tõenäoliselt mingi sissetulekute tabeli struktureerimine. Elame-näeme.
P.S. Pusisin vahepeal ka oma ettevõtte kodulehe kallal ja sain valmis e-poe. See oli täitsa põnev protsess! Õppisin sel teekonnal nii mõndagi ning ühtlasi heietasin korra mõtet, et äkki peaks mingi IT-teemalise blogi ka tekitama. Jätaks selle mõtte praegu varna rippuma. Blogisid juba niigi palju, enamik neist ula peal nagu vanemaist hüljatud lapsed.
P.P.S. Võimalik, et lähen varsti nn. päristööle. Kandideerinud olen küll siia-sinna nagu pöörane ning ei suuda ära oodata, mil saaks alustada!
Introvestor 